Juuni 2010 Äsja ilmus ajakirja Kodu ja Aed erileht, TEE ISE (suvi 2012). Lk 36-38 on Piret Veigeli kirjutatud artikkel meie peenrakastidest, koos konkreetsete mõõtude ja ehitamise nippidega :)
Kui võtta eeskuju, siis ikka parimatelt! Pille Petersoo ja Kristjan Kalda koduaed pärjati mullu Aasta Aia tiitliga (loe ajakiri Kodu & Aed, detsember 2011). Ja kuna Pille on teadupärast Eesti suurima kokandusportaali nami-nami.ee eestvedaja, siis on selles aias mõistagi oivalised peenrakastid.
Edasi lugege juba ajakirjast :)
Kastide meisterdamise juhised saate alla laadida siit (valige alt "Peenrakast_Tee Ise 1-2012").
oh kui ilus ja puhas tarbeaed!
ReplyDeleteTere Pille ja Kristjan!
ReplyDeleteOlen huviga jälginud teie aiablogi ja kuna juba mitmendat aastat planeerin peas oma vanematekoju tavapeenarde asemel kõrgpeenarde rajamist siis otsustasin, et aitab küll mõtlemisest, tuleb tegutsema hakata J Põhiline takistus minu kui isehakanud aiahuvilise jaoks selles teemas on just õige pinnas, mis ei kuivaks liiga ruttu läbi, kuid oleks samal ajal suhteliselt hooldusvaba ja toitainerikas. 2011. a Maakodu veebruarinumbris, kus on teie kadestamisväärsest köögiviljaaiast juttu, jäi mulle silma, et kasutate liiva, turba ja kanakaka segu mineraalmulla asemel. Kas nende komponentide õige suhe on suur saladus? Kahjuks ei leia olemasolevatest köögiviljaraamatutest midagi analoogset ja just umbrohu tõttu prooviks katsetada teie aias kasutatavat segu. Ise ei oskaks seda õiget suhet kuidagi paika panna. Kas sama segu kasutate ka maitsetaimede (sh püsikud) peenras? Esialgu olekski plaan alustada 1 kastiga maitsetaimedele (põhiliselt ümberkolitavad püsikud – münt, meliss, murulauk, mitut sorti tüümiani, kuid ka till, lehtpetersell). Tean, et osad neist tahavad niiskemat, osad kuivemat ja üsna toitainevaest pinnast (karulauk ja sarnased laugulised hoiaks täiesti eraldi varjulises kohas). Kas oma aias olete maitsetaimekasti tsoonideks jaganud ja kasutate erinevat mullasegu? Idee panna (üks minu lemmik) kress maitsetaimede vahele (tühja mullapinda katma+ silmailu+ söödav õis) on muidugi geniaalne, mida ma ilmselt enda kastis ka kasutaks J Lisaks on idee kasutad/katsetada kastmissüsteemina savist lillepotte aga ma pole veel päris kindel, kas see süsteem toimiks ja kuidas need üldse meie talvele vastu peaks (et lõhki ei külmuks). Seetõttu huvitab mind ka maitsetaimekasti mulla sügavus. Nimelt pole neil sügavaid juuri, kuid püsikutena on õhukese mullakihi tõttu läbikülmumisoht. Kas mullasegu on kogu 50 cm ulatuses (+ 20 cm sõelmetest drenaaži kasti all)? Tasuks üldse seda peenart kevadel rajada või mullavajumise tõttu (millest on Maakodus juttu), oleks mõistlik nüüd kevadel sinna vaid üheaastased panna ja siis järgmisel aastal alles püsikud juba vajunud pinnasega (+lisatud täiendus) kasti ümber kolida? 10-15 cm vajumist on ikka päris palju, kuid turba kasutamise korral vist suhteliselt ootuspärane tulemus.
Küsimusi sai mitu, kuid suurim palve puudutab just mullasegu komponentide suhet, mille vastuse saamise üle oleks ma väga õnnelik.
Ette tänades, Kristi
kuidas sa alustasid, ma mõtlen et oli tühi maa ja ... kas suretasid kile all umbrohu ja siis kevade kaevasid?
ReplyDeleteKärt, meil kooriti pea pool meetrit savipinnast ära ja viidi minema, siis toodi paks kiht kruusasõelmeid (70% kruusa, 30% muld, hea drenaažiks) ja siis tavaline muld peale. Kastide all on kruusakiht, seal neid unikive pole.
Deleteoh, me vist võtame selle siis pigem järgmisel aastal ette
DeleteKärt, siin on üks artikkel, mis soovitab justnimelt sügisel kõrgpeenraid rajada: http://www.kodusaade.ee/1363-vaata-korgpeenarde-rajamine-sugisel.html
DeleteJa siin lihtsalt üks eestikeelne artikkel kõrgpeenarde eeliste kohta: http://www.aiaidee.ee/tag/korgpeenra-ehitamine/