Söödav kuslapuu

Lonicera caerulea var edulis, ingl k blue-berried honeysuckle/ honeyberry



Söödava kuslapuu esimene mari 30. juunil. Vaevalt, et veel järgmiselgi aastal just moosi või veini teha saab.

Sinise e. söödava kuslapuu marjad on esimesed, millega võime aias maiustada. Nende esmapropageerija au kuulub venelasele Mitšurinile, kes juba 1909.a. soovitas neid aias kasvatada.

Siiani uurivad venelased hoolega kuslapuu viljade omadusi. Tuumafüüsikud Obninskist on leidnud, et marjad avaldavad positiivset mõju inimese bioväljale. Rahvameditsiinis kasutatakse marju kusepõie haiguste, maksakahjustuste, hüpertoonia ja kehvveresuse raviks. Lehtedest ja õitest keedetud teega kuristatakse haiget kurku ja ravitakse nahahaigusi. Noortest võrsetest valmistatud teega võib loputada juukseid. Pidada aitama juuste väljalangemise korral.

Looduses kasvab sinine kuslapuu Kaug-Idas, Kamtšatkal, Sahhalinil ja Kuriili saartel. Armastab kasvada jõgede kallastel ja soode servades.

Valminud marjad kipuvad pudenema. Korjatud marjad seisavad vaid 1...3 päeva. Marju võib keeta moosiks, külmutada, kuivatada, nendest võib teha mahla. Mahlaga saab värvida želeesid, veine, limonaade.

Allikas: Nami-Nami kokandussõnastik

Comments