Saturday, July 4, 2015

Wednesday, June 24, 2015

Lehtsinep "Osaka Purple"

Täpsemalt on selle nimeks kapsas-lehtsinep ehk pea-lehtsinep, aga ilmselt ei ole lehtsinep liiga vale nimetus :)

Brassica juncea subsp. integrifolia Rugosa rühm  Brassica juncea var. rugosa (Roxb.) M.Tsen et S.H.Lee, Brassica juncea subsp. rugosa (Roxb.) Prain, Brassica rugosa (Roxb.) L.H.Bailey, Sinapis rugosa Roxb.; incl. cv. 'Green Chirimen', 'King Mustard', 'Miike Giant', 'Osaka Purple', 'Permagreen', 'Red Chirimen', 'Red Giant'; incl. Brassica juncea subsp. integrifolia Capitata rühm kapsas-lehtsinep, k.a. pea-lehtsinep
Allikas: Eestikeelsete taimenimede andmebaas

Välja näeb taim selline:

Foto: CondorSeeds

Jaapanis aretatud lehtsinepisort. Korjata tuleks 4-5nädalaseid lehti. Lehed on alguses sügavrohelised, siis muutuvad üha lillakamaks. Üsna vürtsikas lehtsinep, nooremad taimed on veidi mahedama maitsega.

Toiduks võib tarvitada nii lehti kui ka varsi. Neid võib marineerida, vokkida, aurutada, lisada salatitele. Ühes artiklis soovitati aurutatud kalafilee asetada Osaka Purple lehtsinepilehtedele - annab wasabi-hõngu :)

Seemned on Nicky's Nursery'st, seemneid võib külvata varakevadest hilissuveni. Väidetavalt on see hea looduslik lehetäide (aphididae) peletaja, nii et sobib lehetäisid "armastavate" taimede kaaslaseks. Sobib hästi jahedamas kliimas kasvatamiseks.

Jaapani paelputk ehk jaapani petersell

Cryptotaenia japonica eestikeelseks vasteks annab Taimenimede andmebaas jaapani paelputke. Inglise keeles kutsutakse seda mitsuba, Japanese wild parsley, stone parsley, honeywort, ka eksootilisemalt san ip ja san ye qin (hiina keelest). Mina tellisin seemned Impecta.se'st, seal kirjas kui "japansk persilja" ehk jaapani petersell.

Cryptotaenia japonica Hassk. Cryptotaenia canadensis subsp. japonica (Hassk.) Hand.-Mazz., Cryptotaenia canadensis var. japonica (Hassk.) Makino, Deringa japonica (Hassk.) Koso-Pol. jaapani paelputk 

Maitse olevat puhas, värskendav ja veidi mõrkjas, sellerit meenutav. Noori idandeid võib kasutada salatites ja suppides; Jaapanis kasutatakse suppide ja põhiroogade garneerimisel ning ka sushi-komponendina. Kasutatakse nii lehti kui ka varsi.

Välja peaks nägema selline:


Foto: "Mitsuba". Licensed under CC BY-SA 3.0 via Wikimedia Commons.

Põnevaid taimi Aasiast

Eile, võidupühal/jaaniõhtul, oli Viimsis väga ilus päikeseline hommik. Pilved hakkasid kogunema alles keskpäeval ja vihma sadama kuskil 17 paiku. Kasutasin võimalust ja rohisin peenraid ning külvasin veidi seemneid maha. Kastpeenardes olid veel mõned tühjad kohad, samuti vabanes väike koht rediste arvelt.

Teen kõikide kõikide kohta eraldi postituse, siis hea viidata:

Lehtrõigas Sai Sai
Lehtsinep Osaka Purple
Paksoi Bonsai
(lisaks kolm "tavalist" paksoid, sh roheline, valge ja lilla variant)
Mitsuba ehk jaapani paelputk

Thursday, June 18, 2015

Vaarikaussid

18.6.2015

Maakodu kirjutab: Aiapidaja unistus - ussitamata vaarikad.

Kaja Kurg kirjutab Maakodus vaarikaussidest:

"Sort 'Polka' on tekitanud palju elevust. Aiapidajad räägivad sellest kui imevaarikast, mis ei ussita ja mida saab noppida talve tulekuni.
Maarjakase marjakasvatus Tartumaal on 'Polkat' kasvatanud juba mitu aastat ja peremees Valdis Kaskema teab sellest sordist palju rääkida.
Ta ütleb, et nende istandikus on ta saaki andnud augusti viimasest dekaadist kuni tõsiste külmadeni. Varred on tugevad ja elujõulised, nad ei vaja toestamist. Vaarikad on väga suured (keskmine kaal 7 g, suurimad 10 g), üsna tumeda värvuse ja meeldiva magusa maitsega. Terved marjad säilitavad oma kuju ka pärast sügavkülmutamist, olles asendamatud kodus torti kaunistades."

Ehk siis jälle see Polka. Pikemalt loe juba Maakodust

10.9.2014

Maaleht kirjutab: Kuidas säästa mahevaarikaid ussitamisest?

Selleks, et saada koduaiast mahedalt kasvatatud ussideta vaarikaid, on kõige kindlam kasvatada hilist sorti 'Polka', mis on hilisema õitsemisajaga ja annab saaki augustist kuni külmadeni, rääkis Eesti Maaülikooli emeriitprofessor Anne Luik ülikooli Mahekeskuses toimunud mahepärastlõunal. 

Varajasema õitsemisajaga sortide puhul langeb õitsemine vaarikamardika valmikute munemisajaga rohkem kokku. Vaarikamardikas on põhiline vaarika kahjur, kes võib rikkuda suure osa saagist. Tema tõrjeks kasutatakse valdavalt keemilisi taimekaitsevahendeid, mis jätavad jääke nii viljadesse kui ka keskkonda. Seetõttu on oluline leida mooduseid, kuidas hoida loodussäästlikult kahjuri populatsiooni madalamal tasemel. Anne Luige sõnul saab vaarikamardika vastu kasutada valgeid liimpüüniseid. 

Aga teiseks võimaluseks on kasutada õiekonveierit. “Varasele vaarikasordile tuleks istutada eri õistaimedest read kõrvale,” selgitas ta. See tähendab, et vaarikarea kõrvale istutatakse taimed, mis õitsevad vaarikatega samal ajal ja meelitavad vaarikamardikad enda peale. Professor Luik soovitab kasutada eelkõige meil looduses levinud taimi nagu soolikarohi, raudrohi ja jumikas, aga sobivad ka maitsetaimed, nagu till ja pune. 

29.7.2012

Tänavu on me vaarikate kallal päris aktiivselt maiustanud ka vaarikaussid. Kas kellelgi on häid ideid nende loodus- ja inimsõbralikuks tõrjeks?



Joonistus: "Nordisk familjebok" (ca 1876-1937)

Internetiavarustest leidsime sellise info:

Vaarikamardikas (Byturus tomentosus)
Heino Lõiveke, Eesti Maaviljeluse Instituudi taimekaitse osakonna vanemteadur

Mardikas on 3,5-4,5 mm pikk, hallikasmusta värvusega. Tõuk (rahvapäraselt “vaarikauss”) on helepruun või kollakas, tumeda selja ja peaga, 6-7mm. Mardikad ja tõugud talvituvad mullas samal peenral. Mullast väljunud mardikad toituvad esialgu muudel taimedel, hiljem juba vaarikatel. Munevad ühekaupa vaarika õitesse või noortele viljadele. Tõugud ehk “ussid” toituvad viljades. Täiskasvanud tõugud laskuvad mulda, kus osa neist nukkub, osa jääb tõuguna diapausi ehk puhkeolekusse kuni järgmise kevadeni. Ka nukust väljunud noormardikad talvituvad mullas.
Kahjustavad ka mardikad, millised söövad vaarika lehtedele väikesi auke, samutihävitavad nad avanevate õite tolmukaid ja emakaid. Tõugud võivad ka vilja pealt süüa, hiljem aga viljaliha südamiku ümbrusest.
Tõrje. 1. Reavahed sügisel harida, millega hävitatakse osa talvituvaid mardikaid ja tõuke.
2. Vaarikaid pritsida õiepungade moodustumisel ja vahetult enne õitsemise algust ühega järgmistest insektitsiididest: Mavrik 2F 0,3-0,4 l/ha (lubatud 2 korda, ooteaeg 30 päeva); Malasiin 1,0-1,5 l/ha (lubatud 2 korda, ooteaeg 20 päeva). Praktikas aga nii Malasiin kui 10%-line Karbofoss, mille mõlema toimeaine on malatioon, on osutunud väga nõrgaks.
Soomes kasutatakse nimetatud tähtaegadel pritsimiseks püretroidseid preparaate (Decis, Fastac, Karate), mida meil aga pole lubatud selleks otstarbeks kasutada.
Ilma taimekaitsetöötaja tunnistuseta on lubatud osta ja kasutada vastavalt lubatud otstarbeks siin mainitud insektitsiididest Decis 2.5 EC, Fastac, Karate 5 EC või Karate Zeon, Karbofos 10%, Malasiin, Mavrik 2F.

Fiskarsi lehel selline soovitus:
Vaarikaussid võite õitsvalt põõsalt ämbrisse raputada. Vaarikamardikad, kes munevad usside mune, kukuvad raputades välja. 

Rodoaed soovitab kasvatada kollaseid vaarikaid:
Kollane vaarikas on väga põneva maitsega ning kollast vaarikat ei kimbuta vaarikaussid

Maaleht reklaamib remontantsorte, mida "vaarikaussid" ei kahjusta:
Selliseid vaarikaid nimetatakse taasviljuvateks ehk remontantsortideks. Nad õitsevad tunduvalt hiljem kui tavasordid, ja kuna viljade valmimise ajaks on vaarikamardika tõugud ehk “vaarikaussid” siirdunud juba mulda nukkuma, ei kahjusta need vilju. See on nende sortide suur eelis. Kahjuks võib aga meie kliimas jääda jahedamal suvel suur osa saagist sügiseste öökülmade kätte.

Veidi infot veel:
Inglise keeles on vaarikamardikas "Raspberry Beetle".

Dons Garden soovitab kasvatada hiliseid sorte, kahjustunud marjad kohe ära korjata ning maapinda korralikult kobestada, et linnukesed nukkuvatele mardikavastseile ligi pääseks:

Description: The raspberry beetle Byturus tomentosus and it's larve, is one of the most destructive and annoying pest of raspberries, blackberries and loganberries, especially as they are not found until the ripe raspberries are picked and are being prepared for eating.
The adult beetles feed on the flowers, where they lay their eggs. The larvae then eat into the young fruit where they feed until either picked or the fruit drops. The larvae then lives and overwinters in the ground emerging as adult beetles when the berries are flowering.
Damaged ripe berries have greyish-brown dried up patches at the stalk end. The whitish/cream larvae can be found inside the fruits and can be up to 8mm long. Often affected berries will go mouldy especially if the weather conditions are humid or wet.

Control: The early fruiting berries are most likely to be affected, therefore growing late varieties will reduce the incidence of this pest.
Spraying, in the evening, when most of the flowers have fallen. Will give good protection. There are also organic sprays that can be used.
Remove infested fruits immediately will reduce the likelihood of infestation the following year.
Forking over the soil will let birds get to the grubs in the soil.

Siin on üks vaarikamardikate püünis, mida soovitavad briti aiandid:



Tuesday, June 2, 2015

Juuni algus Nami-Nami aias

IMG_4232.jpg

Sel kevadel sai toodud Amsterdami lennujaamast läbisõidul karbitäis segutulpe. Algul tundus, et neist ei saa asja, aga nüüdseks kaks tulpi õitsevad ja ülejäänud ronivad ka tasapisi maa seest välja. Üks eksemplar on ka pildile jäänud. Seega on oodata, et osad tulbid õitsevad alles juuni keskpaigas, aga miks ka mitte.

IMG_4263.jpg

Sel fotol õitsevad kuldne piimalill, bergeeniad ja kirsipuu.

Sirel. Lilac.

Sirel on tasapisi õide puhkemas.

IMG_4277.jpg

Epimeedium on ägedat värvi.

Sunday, May 10, 2015