Sunday, July 17, 2016

Pruun kärbseseen

IMG_1519.jpg
Pruun kärbseseen / Amanita porphyria

Meie aias on kasvanud igasuguseid seeni, seekord jäi siis silma pruun kärbseseen, mis on paraku mittesöödav. Näis, mida veel sel aastal näha saab. Suureõielise tõnnikese all kasvavad ka mingi kummalised valged seened, mida hetkel identifitseerida ei jõua.

Veel teha 2016

1) Söödavad kuslapuud on kasvanud täiesti küdooniate, ebaküdooniate ja Egremont Russeti vahele, peaks tooma ühe põõsa ära kasvuhoone ette tühja kohta. Mõelda ka teiste põõsaste nihutamise peale, näiteks maja taha tühjadesse kohtadesse;

2) Sinihall hosta on jäänud täiesti ülivõimsaks kasvanud põisenela heki alla, tuleks ümber istutada näiteks võrkkiige kõrvale ja kuldsõstarde alla, kus on tühi koht;

3)  Kuivanud kased oja ääres maha võtta. Mis ja kas asemele panna?

4) Üks koht valdsteiniate ja kirbutatarde vahel täiesti paljas ja kuigi olen sinna mulda juurde toonud, ei kasva seal endiselt midagi. Mida teha?

5) Himaalaja jalglehed maja taga kiduvad ja on pisikesed. Ega see jalglehe vili ka suurem asi ole, kuigi kõlbab põhimõtteliselt süüa. Panna nende asemele midagi muud?

6) Kuusehekk vajab talvel lõikamist. Kes seda teeks, endal käib üle jõu;

7) Hõbepaju pügada. Sellega saab ise hakkama, kuigi on suur töö. Ebamugav koht oja kaldal, palju nikerdamist varre otsas oleva oksalõikuriga;

8) Tuua juurde koorepuru.

VÕITJAD

Kui juba hävijatest juttu oli, siis mõni sõna ka võitjatest.

Istutasin kaks aastat tagasi oja ääres ümber soome kirbutatra, mis oli mitu aastat kidunud. Tegelikult tõstsin taime lihtsalt paar meetrit samas kohas edasi. Nüüd on taim suurem, kui kaks teist kirbutatart, mis olid algusest peale heas kohas!

IMG_1527.jpg
Soome kirbutatar / Aconogonon x fennicum

Taamalt paistab ka meie uus võrkkiik, mis on osutunud väga heaks valikuks. Tellisin veebipoest Inglismaalt, aga saabus Saksamaalt ja toodetud hoopis Indias.

Punapaju 'Nana' on kasvanud väga võimsalt ja seetõttu tuli ümber istutada selle all olev sale kobarpea (Ligularia stenocephala). Samuti on väga hästi kasvama läinud.

IMG_1531.jpg
Sale kobarpea / Ligularia stenocephala

Kenasti on kosunud ka hävingust päästetud tiibeti priimula, mis oli laiutava mikrobioota alla jäänud ning järel oli vaid üks hädine taim.

IMG_1528.jpgTiibeti priimula / Primula florindae

HÄVIJAD 2015-2016

IMG_1525.jpg
Lumi-piiphein / Luzula nivea

Mõnedel taimedel pole nii hästi läinud.

Must leeder 'Guincho Purple' läks välja tõenäoliselt istutusvea tõttu: kasvas väga visalt, erinevalt nelja meetri kõrguseks kasvanud mustast leedrist 'Dissectum', ja lõpuks kärbus täiesti. Välja kaevates selgus, et puu oli otse kruusa sisse istutatud, pole siis ime.

Sel aastal kidusid ka lavendlid ja läksid kohati välja. Seni olid nad väga kenasti kasvanud, kuid probleemiks võis saada, et juba teist aastat tegin puhmad pooleks. Üldse eelmisel aastal ümber istutatud taimed kippusid kiduma, võib-olla oli probleemiks kuiv kevad. Jätab sel aastal lihtsalt rahule ja laseb kasvada.

Hea ei näe välja ei aroonia ega ümber istutatud igihaljas kaerand. Kaerandid, mis pole ümber istutaud, näevad samas täiesti normaalsed välja.

Aastate jooksul on välja hakanud minema lumi-piiphein, järele on jäänud üksik hädine taim. Lumi-piipheina koha võtab hästi kohandunud valdsteinia ja metsikult kasvama hakanud piibeleht (Convallaria majalis).

Kuivama on hakanud kaks ojaäärset kaske, mis tõenäoliselt tuleb maha võtta. Kased on põdenud alates oja loomisest, ju said juured ikka liiast kahjustada.

UUED TULIJAD: mõõl

IMG_1529.jpg
Sarlakpunane mõõl 'Werner Arends' / Geum coccineum

Kolm mõõla tõime Tartu lähedalt Aiasõbrast ja istutasime oja kaldale. Mõõla jaoks sain idee Chelsea 2015. aiandusnäituse ülevaatest, kus mõõlad olid trenditeemaks. Eestis kasvab looduslikult ojamõõl ja kuigi see oli müügis, otsustasin kultuursordi sarlakpunanemõõl 'Werner Arends' kasuks.

Pildi peal küll mõõlad ei õitse, küll aga on taimed aastaga tublisti kosunud ja küll jõuab veel ilupilte teha. Sarlakpunasel mõõlal on - üllatus, üllatus - sarlakpunased õied.

Aiasõbra kirjeldus mõõlade kohta:

Mõõlad on umbes 50 liigiga taimeperekond roosõieliste (Rosaceae) sugukonnas, mis looduses levivad arktilises ja paraskliimaga regioonides pea üle kogu Maa. Eestis kasvab looduslikult kolm mõõla: longus õite ja määrdunudpunaste tupplehtedega ojamõõl (Geum rivale), püstiste kollaste õite maamõõl (Geum urbanum) ja harva esinev kuldkollaste õitega püstmõõl (Geum aleppicum) ning esineb ka maa- ja ojamõõla ristandeid (Geum x inermedium).

Mõõla eri liikidel on erinevad kasvutingimused ja kasvukohad. Eestis kasvatatakse aedades aedmõõla (Geum hybridum) sorte, mis on saadud erinevate liikide ristamisel (eri värvi õied ja nii liht- kui täidisõielised) ja sarlakpunast mõõla (Geum coccineum), mis on tuntud ka šokolaadijuure nime all. Sobib kasvatamiseks pinnakattetaimena jahedatel ja niisketel aladel. Kasvab kuni 45 cm kõrguseks ja puhma läbimõõt võib ulatuda 30 cm.

UUED TULIJAD: ilupuud ja põõsad

IMG_1516.jpg
Kämmalvaher 'Atropurpureum' / Acer palmatum

Liivakasti taha sai istutatud ümara laiuva võraga kämmalvaher 'Atropurpureum'. Erinevatel andmetel kasvab 1,5-2,5m kõrguseks ja sama laiaks. Arvestades, et must leeder on juba meil ca 4m kõrgune, on lootust, et viskab 2m täis.

Kämmalvaher on külmaõrn, kuid mida vanemaks saab, seda külmakindlamaks muutub. Esimestel aastatel tuleks katta kas talvekanga või kuiva multšiga.

Vaher näeb juba praegu hea välja oma purpursetes toonides, näis, kuidas sügisvärvid on. Aeglasekasvuline.

IMG_1523.jpg
Harilik lodjapuu 'Roseum' / Viburnum opulus

Maja taha sai ümber istutatud harilik lodjapuu 'Roseum', mille tõime eelmisel aastal Aiasõbrast Tartu lähistelt. Valged suured ümarad õisikud nagu lumepallid. Lodjapuud armastavad kahjurid, seetõttu peab pritsima. Kasvab 2-3m kõrguseks.

Punased söödavad marjad.

IMG_1522.jpg
Must leeder 'Black Lace' / Sambucus nigra

Maja taha lodjapuu ette sai istutatud must leeder 'Black Lace'. Kasvuhoone juures kasvanud must leeder 'Guincho Purple' läks välja, põhjuseks võis ka olla, et see oli istutatud otse kruusa sisse, st esialgse töö praak.

'Black Lace' kasvab 1,5-2m kõrguseks, tal on roosad õied ja mustjaspunased viljad. Marjad on söödavad nagu ka roheliste lehtedega mustal leedril. seega peaksid ka roosad õisikud olema friteeritavad.

Seega kolmest istuatud taimest kahel on söödavad marjad, igati kohane Nami-Nami aiale.


UUED TULIJAD: viljapuud

IMG_1518.jpg
Pirnipuu 'Pepi' / Pyrus communis

Esiteks sai välja vahetatud 'Kuldrenett', kuna see lihtsalt kukkus eelmisel aastal jala pealt maha nagu oleks saega lõigatud.

Teiseks sai asendatud ploom 'Emma Leppermann', kuna kasvama oli läinud vale sort.

Mõlemal puhul on seega viis aastat kaotsi läinud. Kurb.

Meeldetuletuseks, et 2015. aastal sai poopuu asendatud pirniga 'Pepi' ja suvaline paradiisiõuna sort sordiga 'Kuku'.

Samas on teistel viljapuudel kenasti viljad küljes. Eriti palju kannavad õunapuudest 'Antoonovka' ja 'Suislepp' ning ploomidest on vilju täis 'Oullinsi Renklood'. Esimesed viljad on ka sortidel 'Ave' ja 'Vilmitar'

Marjapõõsastest on uueks tulijaks must sõstar 'Titania'.