Tuesday, September 9, 2014

Vaarikaussid

10.9.2014

Maaleht kirjutab: Kuidas säästa mahevaarikaid ussitamisest?

Selleks, et saada koduaiast mahedalt kasvatatud ussideta vaarikaid, on kõige kindlam kasvatada hilist sorti 'Polka', mis on hilisema õitsemisajaga ja annab saaki augustist kuni külmadeni, rääkis Eesti Maaülikooli emeriitprofessor Anne Luik ülikooli Mahekeskuses toimunud mahepärastlõunal. 

Varajasema õitsemisajaga sortide puhul langeb õitsemine vaarikamardika valmikute munemisajaga rohkem kokku. Vaarikamardikas on põhiline vaarika kahjur, kes võib rikkuda suure osa saagist. Tema tõrjeks kasutatakse valdavalt keemilisi taimekaitsevahendeid, mis jätavad jääke nii viljadesse kui ka keskkonda. Seetõttu on oluline leida mooduseid, kuidas hoida loodussäästlikult kahjuri populatsiooni madalamal tasemel. Anne Luige sõnul saab vaarikamardika vastu kasutada valgeid liimpüüniseid. 

Aga teiseks võimaluseks on kasutada õiekonveierit. “Varasele vaarikasordile tuleks istutada eri õistaimedest read kõrvale,” selgitas ta. See tähendab, et vaarikarea kõrvale istutatakse taimed, mis õitsevad vaarikatega samal ajal ja meelitavad vaarikamardikad enda peale. Professor Luik soovitab kasutada eelkõige meil looduses levinud taimi nagu soolikarohi, raudrohi ja jumikas, aga sobivad ka maitsetaimed, nagu till ja pune. 

29.7.2012

Tänavu on me vaarikate kallal päris aktiivselt maiustanud ka vaarikaussid. Kas kellelgi on häid ideid nende loodus- ja inimsõbralikuks tõrjeks?



Joonistus: "Nordisk familjebok" (ca 1876-1937)

Internetiavarustest leidsime sellise info:

Vaarikamardikas (Byturus tomentosus)
Heino Lõiveke, Eesti Maaviljeluse Instituudi taimekaitse osakonna vanemteadur

Mardikas on 3,5-4,5 mm pikk, hallikasmusta värvusega. Tõuk (rahvapäraselt “vaarikauss”) on helepruun või kollakas, tumeda selja ja peaga, 6-7mm. Mardikad ja tõugud talvituvad mullas samal peenral. Mullast väljunud mardikad toituvad esialgu muudel taimedel, hiljem juba vaarikatel. Munevad ühekaupa vaarika õitesse või noortele viljadele. Tõugud ehk “ussid” toituvad viljades. Täiskasvanud tõugud laskuvad mulda, kus osa neist nukkub, osa jääb tõuguna diapausi ehk puhkeolekusse kuni järgmise kevadeni. Ka nukust väljunud noormardikad talvituvad mullas.
Kahjustavad ka mardikad, millised söövad vaarika lehtedele väikesi auke, samutihävitavad nad avanevate õite tolmukaid ja emakaid. Tõugud võivad ka vilja pealt süüa, hiljem aga viljaliha südamiku ümbrusest.
Tõrje. 1. Reavahed sügisel harida, millega hävitatakse osa talvituvaid mardikaid ja tõuke.
2. Vaarikaid pritsida õiepungade moodustumisel ja vahetult enne õitsemise algust ühega järgmistest insektitsiididest: Mavrik 2F 0,3-0,4 l/ha (lubatud 2 korda, ooteaeg 30 päeva); Malasiin 1,0-1,5 l/ha (lubatud 2 korda, ooteaeg 20 päeva). Praktikas aga nii Malasiin kui 10%-line Karbofoss, mille mõlema toimeaine on malatioon, on osutunud väga nõrgaks.
Soomes kasutatakse nimetatud tähtaegadel pritsimiseks püretroidseid preparaate (Decis, Fastac, Karate), mida meil aga pole lubatud selleks otstarbeks kasutada.
Ilma taimekaitsetöötaja tunnistuseta on lubatud osta ja kasutada vastavalt lubatud otstarbeks siin mainitud insektitsiididest Decis 2.5 EC, Fastac, Karate 5 EC või Karate Zeon, Karbofos 10%, Malasiin, Mavrik 2F.

Fiskarsi lehel selline soovitus:
Vaarikaussid võite õitsvalt põõsalt ämbrisse raputada. Vaarikamardikad, kes munevad usside mune, kukuvad raputades välja. 

Rodoaed soovitab kasvatada kollaseid vaarikaid:
Kollane vaarikas on väga põneva maitsega ning kollast vaarikat ei kimbuta vaarikaussid

Maaleht reklaamib remontantsorte, mida "vaarikaussid" ei kahjusta:
Selliseid vaarikaid nimetatakse taasviljuvateks ehk remontantsortideks. Nad õitsevad tunduvalt hiljem kui tavasordid, ja kuna viljade valmimise ajaks on vaarikamardika tõugud ehk “vaarikaussid” siirdunud juba mulda nukkuma, ei kahjusta need vilju. See on nende sortide suur eelis. Kahjuks võib aga meie kliimas jääda jahedamal suvel suur osa saagist sügiseste öökülmade kätte.

Veidi infot veel:
Inglise keeles on vaarikamardikas "Raspberry Beetle".

Dons Garden soovitab kasvatada hiliseid sorte, kahjustunud marjad kohe ära korjata ning maapinda korralikult kobestada, et linnukesed nukkuvatele mardikavastseile ligi pääseks:

Description: The raspberry beetle Byturus tomentosus and it's larve, is one of the most destructive and annoying pest of raspberries, blackberries and loganberries, especially as they are not found until the ripe raspberries are picked and are being prepared for eating.
The adult beetles feed on the flowers, where they lay their eggs. The larvae then eat into the young fruit where they feed until either picked or the fruit drops. The larvae then lives and overwinters in the ground emerging as adult beetles when the berries are flowering.
Damaged ripe berries have greyish-brown dried up patches at the stalk end. The whitish/cream larvae can be found inside the fruits and can be up to 8mm long. Often affected berries will go mouldy especially if the weather conditions are humid or wet.

Control: The early fruiting berries are most likely to be affected, therefore growing late varieties will reduce the incidence of this pest.
Spraying, in the evening, when most of the flowers have fallen. Will give good protection. There are also organic sprays that can be used.
Remove infested fruits immediately will reduce the likelihood of infestation the following year.
Forking over the soil will let birds get to the grubs in the soil.

Siin on üks vaarikamardikate püünis, mida soovitavad briti aiandid:


(Sarnast toodet soovitatakse ka siin). 

Monday, September 1, 2014

Nami-Nami aia laugud


Nami-Nami aias kasvavatest erinevatest laukudest saab lugeda ajakirja Kodu & Aed septembrinumbris :)

Tuesday, August 12, 2014

Seemned mulda!

Kuna vahepealne suur kuumus tegi natuke mu lehtpeeditaimedele liiga - ja need on head sügistaimed - siis külvasin täna veel punaserootsulist sorti "Rhubarb Chard" ja kahte sorti Itaalia valget lehtpeeti.

Lehtpeeti on tänavu söödud juba päris palju - ja lemmikretseptid leiate septembrikuu ajakirjast "Kodu ja Aed". Aga kulub veelgi :)

Vt ka lehtpeediteemat Nami-Nami foorumis.

Wednesday, June 25, 2014

Kolkvitsia

IMG_9774.jpg
Kolkvitsia 'Pink Cloud' / Kolkwitzia amabilis

Tuesday, June 24, 2014

Aed jaanipäeval

IMG_9790.jpg

IMG_9786.jpg

Hammock @ Nami-Nami garden. Võrkkiik Nami-Nami aias.

IMG_9788.jpg

Alles me pirnipuu Pepi tõime ja juba on viljad küljes. Korralik istik.

IMG_9784.jpg

Paistab, et kõigil on juba pojengid lahti, Viimsis on aga ikka alles pungad.

Tärkamine ja surm

IMG_9121.jpg

IMG_9123.jpg

IMG_9108.jpg

IMG_9777.jpg

IMG_9785.jpg

IMG_9115.jpg

IMG_9789.jpg
Viltkirss / Prunus tomentosa

Viltkirsid läksid mineva talvega välja.

Struktuurid

IMG_9249.jpg

IMG_9247.jpg

IMG_9099.jpg

Forsüütia.

IMG_9250.jpg

IMG_9779.jpg